Kiriku laulu- ja palveraamat 23 1. Neil karjastel väljal küll mures on meel, et patuste lootus ei ilmu ju veel, mis Aabrami kinnitus, Iisaki rõõm, mis Jaakobi julgus ja Taaveti kroon, ja Taaveti kroon. 2. Näe, taevas lööb valgeks ja helgib kui päik’, üks ingel neil ilmub, sest ehmuvad kõik. Ta riided on valged, ta jume on helk, ta särab ja hiilgab kui heledaim välk, kui heledaim välk! 3. Ju kumab kõik loodus ta paistuse sees ja äkitselt seisab ta karjaste ees. Ta ütleb: “Miks kardate? Lõppegu hirm! Teil Kristus on sündind, oh vaatke, mis arm, oh vaatke, mis arm!” Viis: Johann Hans Georg Nägeli, 1773-1836. Sõnad: “Koori ja kooli kannel”. |
Viron ev.lut. kirkon virsikirja
23, vap. suom. jh 2013 Nuo paimenet murheissaan yön valvoen jo kaipaavat aamua lupausten, kun Iisakin, Jaakobin, Daavidin maa nyt kirkkauden kuninkaan, Messiaan saa, nyt Messiaan saa. Ja katso: jo taivas kuin päivällä on ja valkeus loistava kuin auringon. Nyt enkeli ilmestyy, viestin hän tuo, jo kirkkaus ympäröi paimenet nuo, jo paimenet nuo. Myös maanpiiri hohtaa nyt kirkkauttaan, kun enkeli viestinsä näin ilmoittaa: ”Ei pelkoa, riemua vain olkohon! On syntynyt Kristus, se armoa on, se armoa on!” |